 |
Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat | Uus Keelevara portaal asub aadressil: portaal.keelevara.ee |
Minu Keelevara
Telli paketid/sõnastikud
Välju
|
|
|
|
|||||
Temaatiline sisujuht
TüdrukRumal inimene, asi
Poiss
Alkohol
Õppeainete nimetused
Mine ära! kao!
Mehe suguelund
Olema purjus
Tervitus, hüvastijätt
Raha, rahatäht
Eri stiili noorte nimetused
Lõbutüdruk
Väljaheited
Tallinn, linnaosad
Vahva, tore
Igav, vilets, vastik
Jalanõud
Jooma alkoholi
Venelane
WC, peldik
Väike laps
Paks inimene
Suitsetama
Miilits
Õlu
Nägu
Koer
Valetama
Kaklema
Kõndima, jalutama, hulkuma
Suur, tugev
Tagumik
Seksuaalvahekorras olema
Vana naine
Joodik, purjus inimene
Naine
Varastama
Rinnahoidja
Naise suguelund
Kõhn inimene
Isa
Juuksed, soeng
Rinnad
Vana mees
Ema
Oksendama
Sigarett
Homoseksualist
Nõrk
Sõbratar (noormehel)
Poiss-sõber
Kohvikute, baaride jms nimetused
Rumalusi tegema, end häbistama
Auto
Pea
Vastassugupoole suhtes aktiivselt käituma
Lühike inimene
Kartma
Mees
Kamp
Õpetaja
Rumal õpilane
Põhjuseta puuduma
Direktor
Pikk inimene
Viinapudel
Mootorratas, mopeed
Sööma
Tantsima
Sõber
Rasestumisvastased vahendid
Aluspesu
Musitseerima, pilli mängima
Pallimängud
Armastama
Vend
Limonaad
Riietusesemed
Sõdur
Pidu
Eri rahvuste nimetused
Suudlema
Uhkustama
Uni, magama
Televiisor
Püksid
Ülbe inimene
Narkomaania, narkomaan
Prillid
Muusika
Ärikas
Korrakaitsepunkt, miilitsajaoskond
Pohmelus
Suu
Hea õpilane
Soomlane
Maalt pärit
Müts
Liinitakso
Magnetofon
Töötama
Söögikraam, ostetud väljas
Kultuurimajad, kinod jms
Aru saama
Kitarr
Õde
Maja
Ansambel
Eri linnaosade elanikud
Õppealajuhataja ja muu koolipersonal
Jalgratas
Äritsema
Grammofon
Nuga
Takso
Pluus, džemper, särk
Armunud olema
Sissesõitnu, turist
Spikerdama
Söök
Invaliid, vigane
Suusad, suusatama
Muud spordialad, sportimisvahendid
Vihastama
Kott
Kooliruumid
Muret tegema
Poliitilised rühmitused, nende liikmed
Ministereo
Kodu
Rong
Vahetund
Kohv, tee
Atleetvõimlemine
Kool
Tramm, troll
Buss
Kontrolltöö, tunnikontroll
Välismaalane
Keeled
Tuba
Heliplaat
Vahele jääma
Õu, hoov, tänav
Lennuk
Söögivahetund
Kodutöö, tunnistus
Film, video
Jäähoki
Raudteejaam
Peatus, pilet
Töö, töökoht
1 TÜDRUK
eit on võõras, vanem ja võib-olla liialt värvitud tüdruk.
plika on noorem kui eit. Sõna ise on vana laen rootsi keelest. Nüüd on see sõna uuesti laenatud eesti keelde läbi soome keele: < sm flikka < rootsi flicka.
näkk erootilise varjundiga. Ilus tüdruk.
tots labane, lahke ja lõbus.
kõõm võõras, tüütu ja kole. Tavaliselt liiga kõhn neiu.
mann lahe ja lõbus, totsi sarnane.
baby tunnustav, ütlejaks mees < ingl baby 'väike laps', aga slängis 'tüdruk'.
emane räigelt maskuliinne noormeeste sõna. Düsfemism.
girl ka görl. Ilus tüdruk. Laen inglise keelest, < ingl girl.
hiir ka hiireke. Noor ja rumal, vist päris nägus.
hobune suurekasvuline, pikk tüdruk. Samalaadsed metafoorid on veel lehm, mära, loom. Mõnikord öeldakse ka hevone, see on otselaen soome keelest, < sm hevonen.
kits räägib palju.
krõhva nii ütleb tüdruk võõra kohta halvustavalt.
krõõt üldiselt kole.
kõbla kole tüdruk. Poiste sõna. Vt veel luud, vibu, ämber.
kärss poiste arvates eriti kole.
külliki meeldivalt naiivse tüdruku üldnimetus. Soome laen?
lehm suur ja vormikas, mitte eriti sarmikas. Düsfemism, kasutatav ka sõimusõnana. Vt hobune, mära, loom.
liba ebausaldatav ja litsipoolne, düsfemism poiste sõnavaras.
liha poisid võõraste tüdrukute kohta üleolevalt. Vihje tüdrukule kui seksuaalobjektile. Ka tükk ja sink. Lahe liha on neutraalsem iseloomustus.
lind nii ütleb tüdruk halvustavalt võõra tüdruku kohta. Tuttava kohta aga siis, kui peab teda litsiks.
lits ka libu, lirva, lita, linnuke, litakas. Solvav düsfemism, hinnanguline nimetus. Kasutavad peamiselt vanemad naised ja ka tüdrukud ise, et rõhutada selle tüdruku arvatavat kergemeelsust. Tähelepanuväärne on see, et sõnaalguline li- viitab igal juhul kergemeelsusele.
loom tüdrukute arvates suur ja rumal.
luud kõhn ja kole, sassis peaga tüdruk. Düsfemism, kasutusel ka kui solvang. Vt kõbla, vibu, ämber.
mammi poiss emaliku tüdruku kohta.
mutt neutraalne, tunnustav.
mõrd sama, mis eit, aga kogenum ja peaaegu et libu. Düsfemism, solvang, sõimusõna.
mära emane hobune, teadagi. Suur ja silmatorkavalt rõõmsalt kepslev neiu. Düsfemism, mis väljaöelduna on labane ja isegi jõhker. Vt veel lehm, kits, hobune.
naine poiste sõnavaras kui OMA tüdruk. Tüdrukutel tunnustav nimetus oma kamba, seltskonna liikme kohta.
neid vt piiga.
nõid nagu krõõt.
paat tüdrukute arvates joodik tüdruk.
pepu noormeeste hellitav düsfemism, pepu on see, kellega tahaks olla vahekorras. Samasugune objektikäsitlus ilmneb sõnades emane, tupp.
piiga tagasihoidlik, viisakas, kombekas, veidi ebamoodne, seetõttu naljakas.
pliks hellitav, tunnustav.
preili irooniline.
pruut neutraalne, peamiselt poiste sõna.
tibu hellitav: väikseke ja rumalake.
tirts tüdrukud hellitavalt.
tupp puht noormeeste sõna, vihjab üleolevalt ja otseselt tüdrukule kui seksuaalobjektile. "Mehed omavahel" seltskonnas. Samas tähenduses pepu, emane.
tükk liha. Kobe tükk on vormikas, suurte rindadega tüdruk.
tüts poiss heatahtlikult, hellitavalt oma tüdruku kohta.
tüttö lahe tüdruk. Levinuim laen soome keelest. < sm tyttö 'tüdruk'.
vibu kole, kõhn ja ebahuvitav tüdruk. Vt kõbla, luud, ämber.
ämber kole ja silmatorkavalt loll tüdruk. Düsfemism.
baah, bats, elukas, emake, emis, emme, fifi, flikka (rootsi), heia < sm heia 'tervitussõna, kannustushüüe suusaspordis', hevone < sm hevonen, jurakas, juula, jämmer, jänku, kaigas, kana, kaup, keksutaja, kessu, kobe tükk, krõhvits, kummut, kõbi, kõbla eit, kühvel, laud, leedi, lipakas, lõvi, malle, memm, mimse, minni, moor, mulks, mullikas, musi, nageikina, naiska, name, neidi < sm neiti, niuks, nägens, näitsik, näps, närb, näuks, obba, orgasm, paks, pipar, pipi, pipra-vitt, plikatirts, plikuška, pätsike, sirts, suslik, tald, tibi, tibuke, tippi, tipsi, tuttloom, tuvike, törölön, töts, töö, urood (laen vene keelest, 'värdjas'), vanaeit, vanamoor, vitt, vobla, õhvake.
2 RUMAL INIMENE, ASI
loll lollakas, nats lollipoolne. Tavaline kõnekeelne sõna. Loll võib olla inimene, asi, olukord. Solvav on siis, kui öeldakse otse näkku või sinu ja su sõprade-sugulaste kohta. Neutraalsem siis, kui on loll lugu, loll juhus, loll olukord. Kui aga on loll kapp või loll vihmavari, siis on ütleja asjade maailma peale vihane, asjad ei allu, ei kuuletu. -l on sõna lõpus palataliseeritud.
idioot ka idi, idu. Termini üldistamine. Nagu loll, kuid selle vahega, et näkku öeldakse solvavalt: idioot!, aga selja taga idi või idu. Viha tegev asi või olukord on idiootne.
turvas lihtsalt loll. Levinud võrdlus poiste sõnavaras.
leo nii üldistatud nimetus, et side isikunimega Leo on kadumas: kuradi leo! mingi leo!
tumba see mööbliese meenutab oma häälikulise kujuga saksakeelset sõna dumm 'loll'.
toru poiste sõna.
juhe see, kes ei taipa nii kiiresti.
napakas tüdrukute sõna.
nõme iseloomustab kõike: inimesi, asju, olukordi, tegevusi.
totakas rohkem tüdrukute sõna.
ohmu tüdrukute sõna.
sooda tüdrukud poiste kohta hellitav-pahandavalt.
värdjas ütleb tüdruk poisile, kes talle närvidele käib.
ebanormaalne tüdrukute sõnavaras.
endel noormehed üksteisele.
imbetsill noormehed nooremate kohta.
jama poiste sõnavaras: jama mees.
jobu tüdrukute sõna.
juhmard lihtsalt juhm.
kirvenägu on üldiselt koleda näoga loll.
kirves eriti loll kirvenägu.
kretiin nagu idioot või imbetsill.
logo ka logopeed. Terminiga liialdamine.
mööda on poiss, kes tüdrukutele ei meeldi. Aga mööda võib olla ka mõni asi või olukord.
nüri ei ole terava mõistusega.
oinas on vanast ajast tuntud lolli võrdkuju.
opakas neidude sõnavaras.
pauk mehine iseloomustus.
põrnahaige sõbrad omavahel.
segane veidi loll.
seep palju loll.
tibla tüdrukute arvates loll.
tobe leebelt rumal.
tola naljakas loll.
tolgus igav loll.
topakas aktiivne tobe.
tubakas noormeeste sõnavaras. Tegu on juba vanema väljendiga: loll nagu tubakas.
turakas laen vene keelest.
tõbras noormeeste sõnavaras.
väärakas väär. Tütarlaste sõnavaras, tähenduses vale, vale kuju.
ajukas, arnold sai, arseeni, bižvinn, crazy (< ingl), dibiil, ebakas, ebard, eriline, ervin, eugen, hull, ibra, idee, imelik, jobi, jopakas, jospel, kaabel, kapsas, katseklaasis üles kasvanud abordijäänus, kepsu, kloun, koogan, kork, kuivik, kummik, kummipea, labidas, lebra, lehm, libe, lollakas, londo, londopets, lontu, loom, ludri, luulu, mõnus mees, möllard, mööda pandud, nats lollipoolne, nilbe, nilbitik, normaalne, nupust nikastand, nõimik, nõrk peast, ogar, ohmoon, otu, paat, pask, paul, peast miilits, peast pool kuus, peast soe, pervert, pool seitse, pooletoobine, poolpehme, põrunud, raske geenius, roju, sai, sant, savi, seina põrkest, sibi, sitapea, sült, tainas, tebiil, terve tüüp, tobu, togu, tohlakas, toht, tollund, tolvan, tomm, tore, torulatt, tropp, tuhvtaa, tumba-umba, tump, turbo, tuperott, tõhk, töhe, töllakas, tühi, tühmar < sm, tüngus, tüngusson, udumar, uimane, vaba, vaimselt invaliid, vale mats, vale paak, velts, vesipea, vilt, öäk, ülearenend.
3 POISS
kutt neutraalne, isegi tunnustav.
sepp poisid omavahel tunnustavalt, tüdrukud ei kasuta.
poika tüdrukud poiste kohta. See sõna on huvitav sellepoolest, et sama kirjapilt märgib kahte eri sõna: 1) poika (hääldus nagu maika), see on vana ja üleeestiliselt levinud ning 2) poiga (pain tugevalt esimesel silbil), mis on laen soome keelest < sm poika 'poiss'. Tallinnas on ülekaalus küll teise variandi kasutus, see on uuem ja hinnatum.
tüüp puhtalt poiste sõna. Düsfemism.
polt tüdrukute jaoks on see võõras, "mehe olekuga" poiss, kelle mõistusest ei ole veel midagi teada.
sell lahe ja lõbus. Oma poiss. Kasutus tihti irooniline.
mees neutraalne, tuttava ja sõbra kohta. Poisid kasutavad pöördumisel, tüdrukud rääkides oma poisist. On huvitav, et üle 40-sed mehed kasutavad omaealiste kohta jällegi pöördumist poiss.
boy ka boi. Tüdrukud tunnustavalt kena poisi kohta. Laen inglise keelest < ingl boy 'poiss'.
fänn ka fan. Poiste veidi irooniliselt tunnustav sõna kaaslase, kes fanaatiliselt millegagi tegeleb, kohta. Algselt tähendas see sõna küll tegelemist rokkmuusikaga, mõne ansambli või laulja fanaatilist austamist. Laen inglise keelest < ingl fan.
jobuke ka jobi, jobukakk, jobu. Tüdrukute sõnavaras olevad hellitusnimetused rumalate, ent muidu üsna sümpaatsete poiste kohta.
jorss nagu jobu, ainult et ka poiste arvates. Jorss on üldiselt isegi tegutseja.
kadjakas on räpane, loll ja tüütu, neidude arvates.
kollanokk ütled siis, kui oled eriti ülbe tüdruk ja tahad poissi solvata sellega, et ei pea teda meheks.
kult silmatorkavalt maskuliinne polt, jõhker ja väikse aruga, tüdrukute arvates.
kärss näotu jorss.
lupard hinnanguline: mittemidagitegija.
lõngus vanamoodne hipi. Sõna ise on nagu irooniline tsitaat vanast "Pikrist" või vanemate sõnavarast.
mats mehed omavahel üksteise poole pöördudes.
meha mees, peigmees, tüdruku poiss-sõber. Tüdrukud omavahel räägivad mehadest.
nolk nagu kollanokk, kuid kasutavad ka vanemad noormehed nooremate kohta. Nolk kõlab võrreldes kollanokaga vähem solvavamalt, ent siiski üsna halvustavalt. l on palataliseeritud, pehme.
noorhärra irooniline pöördumine tüdrukute suust.
noormees sama, mis eelmine, aga õpetajaliku intonatsiooniga. Sellest poisist ollakse igatahes huvitatud ja heal arvamusel.
nägu lihtsalt mingi kutt. Tüdrukute jaoks kole ja ebahuvitav. Poisid kasutavad ka pöördumisel.
parm joodik tüdrukute meelest.
poisu ütled siis kui tahad rõhutada seda, et oled temast vanem ja elukogenum. Jõhkralt hellitav.
päka poiss lühike nagu päkapikk.
semu kutt, sõber. Kõlab nagu koera nimi. Seetõttu veidi irooniline.
säga sepad omavahel ja lõbusas tujus.
säin sepad, sägad üheskoos.
sämm lahe kutt. Vihje onu Samile.
tatt hullem kui nolk, märksa noorem ja lollim.
tolgus neutraalsem kui lupard, umbes nagu nägu.
vend keegi võõras kutt, tüüp, kellest hiljem poisid räägivad: mingi vend käis sind otsimas, lahedad vennad jne.
ahverist, ahvimunetaja, bond (< James Bond!), elukas, farts, friendi (< ingl friend 'sõber'. Siin ilmselt ka soome MTV šokolaadireklaami mõju), fränk, hippar, imbetsiil, inimene, isane, joobar, jope, jorsu, juhan, jõmm, jänes, jätka (< sm jätkä 'kutt'), jäär, kaak, kabjaline, kala, kalkar, kamu (< sm kamu 'sõber, semu'), kelm, koer, koll, kottloom, kraade, kraana, kundi (< sm kundi 'kutt'), kusikramp, kõõlus, känd, käsn, kökats, lont, lontrus, ludri, luuraja, mart, miki, molkus, mõnudik, männid, mollusk, naga, neeger, noorsand, närakas, onu, parmaat, paskaak, peremees, play boy (< ajakiri "Playboy"), poisinolk, poja, poju, puuetega, poisspusa, päkakas, päkapikk, pärakas, pärdik, ront, rüblik, saastavend, seebivend, seia, semm, sokk, säli, šeff, tatikas, tolge, trapp, tripp, tropp, tõuk, tõusik, täkk, tüngus, urood (laen vene keelest), vana, vimpel, vurle.
4 ALKOHOL
konn konjak. Sõnas konn on pehme, palataliseeritud n, mis hääldatakse nagu nj.
liks liköör.
veints vein.
šampa ka šamp, šamps. Šampus.
spirt piiritus.
kuivakas ka kuiv. Kuiv vein.
kleepekas ka kleps. Põlglikult magusa likööri kohta.
peedikas ka peet. Odav piiritusvein.
jook kokteil, aga võib öelda ka iga alkohoolse joogi kohta.
kauamängiv üle 40 kraadi.
kodukas koduvein.
kärakas annus kangemat alkoholi.
leopold liitrine viin. Pärineb ETV lastesaatest "Kõige suurem sõber", kus oli üks suur ja sõbralik elukas Leopold.
metsakohin viin.
samakas ka samagonn, samka. Kodus tehtud piiritus. Laen vene keelest.
sang kann õlut.
tiigripiim kodus tehtud kooreliköör.
vanakas ka vanalinn, vanake. Liköör "Vana Tallinn".
viun viin.
vikat kokteil: siirup, vesi ja piiritus.
õlts õlu.
äpu veerandliitrine viin. ETV lastesaates "Kõige suurem sõber" oli selline väike haleda häälega käpikolevus Äpu.
VIIN: haljas, hundijalavesi, igihaljas, ilukirjanduslik raamat, kangutaja, kelluke, kirgas, kütus, limonaad, lumikangeke, läbipaistev, mahl, poolik, russkaja, raketikütus ('Siberi viin'), kartulimahl, viinuski, vodka, vodkar. KONJAK: klassikalise kirjanduse raamat, konns, kultuura, margikas, napoleon. LIKÖÖR: gaabriel, kirsikas, konnapauk ('piparmündi'), munakas, määre, mürk, palsameerimisvedelik ('riia palsam'). ÕLU: kali, pils, õlle, õlt. VEIN: hõõguv, vahukas, väino, õunaussike. MUUD NIMETUSED: alko, alks, dream ('unistus' inglise keeles), frigo, joodav, keif (laen vene keele kaudu türgi keelest), lake, lunk, nalivv, naps, niiduk, odekas, pauk, pirta, präska, starka, terav, toru, värk.
5 ÕPPEAINETE NIMETUSED
mata matemaatika. t hääldatakse pehmelt.
kemma keemia.
esta eesti keel.
venna vene keel. n hääldatakse pehmelt.
aja ajalugu.
füssa ka fyssa. Füüsika. Hääldatakse pehme s.
keka kehaline kasvatus, rohkem tüdrukute sõnavaras.
geo geograafia, rohkem tüdrukute sõnavaras.
inga inglise keel.
bio bioloogia.
inka inglise keel.
laula laulmine, tüdrukute sõna.
füss füüsika. Pehme s.
kehka kehaline kasvatus, poiste sõna.
jonna joonestamine. Palataliseeritud, pehme n.
lalla laulmine, muusikaõpetus. Tüdrukute sõna. Sõna sees hääldatakse pehme l.
matt matemaatika. Pehme t.
sõda sõjaline algõpetus. Noormeeste iroonia.
töpa tööõpetus.
bota botaanika. Hääldatakse pehme t.
keha kehaline kasvatus.
kehkadivei naljatavalt, kehaline kasvatus.
kemm keemia.
kirja kirjandus.
kunsta kunstiõpetus.
mate matemaatika.
mats matemaatika, metafoor.
prantsa prantuse keel.
progra programmeerimine.
saksa saksa keel.
saku saksa keel.
solge ka zolge. Zooloogia.
vaar ka war. Sõjaline algõpetus. < ingl war 'sõda'.
vene vene keel.
ühiskond ühiskonnaõpetus.
aasja, arvuti, astro, astrokas, bond (aineõpetaja hüüdnime järgi), brõnza (?), country < ingl, fransa, füüsa, graff, inf, info, kond, laala, litter, lota, masin, mati, metall, metallika, musa, mussa, nahk, praks, proga, savi, solf, vaina < vn.
6 MINE ÄRA! KAO!
tõmba uttu! käsk TÕMBA on kõige enam levinud, märgib liikumiskiirendust. Karm hüüatus.
tõmba lesta! rohkem tüdrukute hüüd.
lase lesta! levinud kõnekeelse lase jalga variant.
tõmba ära! neutraalne ja kategooriline.
aura ära! vulgaarsem neidude suus, noormeestel tavalisem.
tõmba minema! neutraalne soovitus noormeestel.
uju ära! solvav ja alandav saatmine.
haise ära! eriti solvav.
mine persse! tavaline, neutraalne, võõra suus labane.
kõtt! sõbralik soovitus.
fuck off! ka lihtsalt ja viisakamalt eff off. Poiste sõnavaras. Laen inglise keelest, rõve sõim.
get out! poiste sõnavaras, neutraalsem kui eelmine. Laen inglise keelest.
haista paska! laen soome keelest haista paskaa!. Räige ütlus.
haju ära! Kasutusel ka pikem variant: haju ära ja võta hais ka kaasa! Noormeeste omavahelised solvavad soovitused.
hävi! ka hävi ära! Jällegi rohkem poiste sõnavaras. Tegu võib olla laenuga soome keelest < sm häviä 'kaduda'.
keri minema! karm käsk tülitajale tütarlapse suust.
käi persse! kõnekeelne, tavaline labasus. Selle tähendusvarjund oleneb situatsioonist.
lase varvast! neidude leebem variant lase lesta! soovitusest.
mine metsa! tavaline, öeldakse ka siis, kui ei olda ühel arvamusel.
mine uttu! tüdrukute leebem tõmba uttu!
pane lestad likku! solvata tahtev, nimelt labane.
tõmba leebet! tõmba lesta/leelet üks variante.
tõmba urgu! solvav, alandav.
astu edasi, astu välja, hüppa eemale, hüppa ära, kao kuradile, kao minema, kao persse, kao vittu, kao urgu, kao ära, keri minema, keri perse, keri põrgu, käi ..., käi munni, käi põrgu, lase leebot, lase üle jala, mine autobaasi, mine atsi, mine koju, mine mujale, mine puu otsa, mine ära ja võta hais ka kaasa, noki sitta, noki ära, tee et kaod, tee jäljed, tee suusad, tee sääred, tõmba leelet, tõmba kaabet, tõmba kortsu, tõmba lebot, tõmba lendu, tõmba liistu, tõmba otse uttu, tõmba pommist, tõmba pommist ja võta hais ka kaasa, tõmba tuult, tõmba üks lahe, võta tramm, võta vabalt, aut < ingl, beat it < ingl, et oleks läinud, gešvekk (?laen vene poiste kõnekeelest, olete näinud ju filme Suurest Isamaasõjast), go home < ingl, hop hop kabjaplagin, jeehat (laen vene keelest 'sõitma'), kaabi ära, kammi sülti, kõss, leepa, liipa minema, nahui (vene laen 'munnile'), nooli vittu, oled vaba, pese ennast puhtaks, plaase < ingl please 'palun', rivitult, siirduge palun istmikku, sod off < ingl, take a hike < ingl, teeme vehkat, till püksi ja punuma, tossa ära, tõmble minema, uju minema, uteeru, uttu, vabalt, vajuta varvast, varvast viskama, ära, ära häiri.
7 MEHE SUGUELUND
munn peetakse ebaviisakaks sõnaks. Selles tähenduses tabusõna. Kasutatakse ka räige sõimusõnana: kuradi munn!, munn mees!. n hääldatakse pehmelt, palataliseeritult.
türa tabusõna, ka sõimusõna: kuradi türa!
noku laste sõna, ema õpetatud.
till kooliealiste laste sõnavaras. Juba ajab itsitama.
riist mehine värk, peale murdeiga.
vänt noormeeste sõna.
kepp tähendab juba rohkem seksuaalvahekorda.
asi neutraalne ent otseütlev. Põhjustab palju sõnamänge.
bolloks laen inglise keelest < ingl bollocks.
falloks fallos + bollocks.
kabi nagu lontki, vihje loomariigile.
kolmas jalg ka parim kolmest jalast. Kujund.
kull sõnamäng noormeeste hulgas. Laen soome keelest < sm kulli 'munn'. Soomlastega suheldes alati ebamugavust tekitav sõna. Meie uhke linnunimetus ja ka vastav perekonnanimi Kull on põhjanaabrite jaoks kohutav ropendamine. Linnunimetus kull on soome keeles haukka. Sõnasisene l on pehme.
lohv nagu toru ja prits.
lont noormeeste metafoor.
munad ka kotid, kerad, kellad ja ploomid. Kõnekujundid, täpsemalt metafoorid — tähenduse ülekanne sarnasuse alusel.
nox ka noks. Neutraalne variant sõnast noku.
polt noormeeste sõna.
porgand põhineb ilmselt anekdoodil riivitud porgandist.
prits noormeeste kujund.
roigas nagu vars, kepp.
saba tüdrukute sõnavaras. Tõeline tabusõna.
tillu irooniline, rõhutatult vanemlik ütlemine.
torss ka torž, dorf. Noormeeste sõnavaras.
toru neutraalne poiste sõna.
vars nagu kepp.
vello ka vella, velts. Personifitseerimine koos mehenime andmisega.
viiner ka sardell. Visuaalse sarnasuse alusel tekkinud kinniskujund. Sardell igatahes noortele enam söögiasja ei meenuta.
vobla laen vene keelest. Irooniline kujund.
väikemees meeste oma hellitav sõna, vihje seksuaalvahekorrale. Tõlge vene keelest.
abraham, ahven, banaan, emm, gentaablid, huiarik (vene tüvi), joffendoller (?), juur, juurikas, kahur, kaigas, kand, kara, kardaan, kark, kera, kodinad, kubemekott, kurk, lupsik, mann, muhk, munamägi, munninahk, mõõk, nahkmantlis mees, nokuke, nots, nui, okas, onund, pallid, pirnid, pliiats, polla relv, pulk, pump, pällu, raud, relv, riistapuu, ripats, ront, rõõmud, sass, sau, seemnekahur, seemnepulk, tera, tüübel, vibalik, vihur, voolik, vorst, välk, vändavolli, värk.
8 OLEMA PURJUS
OLEMA:
täis väga purjus. Võrdlusi: täis kui siga, täis kui sirel.
lampis ka lambis. Rohkem noormeeste väljend. Lamp tuhm.
autis ka outis, audis. < ingl out 'välja'. Väga purjus, reaalsusest välja lülitatud.
vintis veidi joobnud olekus, laulev ja lõbus. Tüdrukute sõnavaras esineb rohkem. Noormehed on enda arvates mõnikord vaid meeldivalt vintis.
jokkis neidude sõna: pehmelt, lõbusalt, veidi purjus.
kapsas üleliia purjus.
kännis noormeeste sõna: päris täis. Laen soome keelest kännissä 'purjus'.
purjakil neidude arvamus kerge joobe kohta.
kaifis ka kaifi all, keifis. Noormeeste arvamus kerge joobe kohta. Laen vene keelest, sõna ise on pärit türgi keelest.
karkus poistel jalad sassis. Kui jalad on veidi sassis, ollakse kergelt karkus, kui jalgadel ei püsi, siis ei võta karku alla.
OLEMA:
auru all pidev joobeseisund, tegutsemisind on säilinud.
drinkis elegantselt purjakil ehk kaifis. < ingl drink 'jooma, jook'.
humalas poisid auru all, kergelt humalas on kerge auru all.
< sm humalassa 'purjus'.
jommis rumalalt purjus.
kabi nii purjus, et ei jaga enam midagi.
kandiline nii täis, et ei valitse keha.
käpp maas väga täis, püsti seista ei suuda.
lakku täis väga täis, lärmab, nutab, tahab kakelda ja uinub ootamatult.
sakkis veidi võtnud.
tahmas uimane joobeseisund.
tongis uimane, pidevalt veidi võtnud.
vindine neidude meelest veidi kahtlaselt lõbus. Kergelt vindine on irooniaga öeldud.
vinene neidude sõnavaras. Meeldiv joobeaste, maailm on justkui vine all, vines. On lõbus olla, veidi virvendab.
ämber neiud juba päris purjus, maailma silme ees enam ei märkagi. Ka ämbris, ämbrisse tõmmatud.
ümmargune tasakaalutunne on kadunud. TAL ON:
black out joobeaste, kus on juba mälukaotus. Sõnad laenatud inglise keelest, black 'must', out 'välja'.
esisilla vedu joobeaste, kus käiakse käpuli, liigutakse käte abil.
mälukas mälukaotus.
pilt eest ära mälukaotus.
pilt taskus mälukaotus.
ämber peas mälukaotus.
kaifima purjusolemist nautima. Noormeeste sõna. Laen vene keelest.
kakerdama neidude meelest purjus liikuv kodanik kakerdab, ei kõnni otse ega sujuvalt.
laaberdama täis olema, lärmama ja kakerdama.
lällama täis olema, mitte artikuleerima, st rääkima ja laulma arusaamatute sõnadega.
orienteeruma täis olema nii, et ei leia ust ega koduteed.
OLEMA: augus, deliiriumis, fiilingus < ingl feeling, gängus, johmis, kaaluta olekus, kaine, karpis, keifis < vn, kombes, lompis, lunki täis, lääpas, lööbakil, maakera, meeldivalt joogine, meeltesegaduses, mälus, normis, okas < ingl OK, perseni täis, pilditu, pilgeni, pilvedes, pläkkis < ingl black, pohmis, pump, ruupis, selge, sodi, sopsus, soustise ninaga, tainas, turjakil, tuules, udu, udune, umbes, umpikännissa < sm, vajund, vuuki täis (vrd ingl fuck), ära, ööbik, üks-null. TAL ON: helikopter peas, lamp tuhm, lont loojas, meri põlvini, pilt õline, rinnakarvad vastu maad, tuuled mere poolt. gaifunnima < vn, hõiskama, kaiuma, lallama, liipsima, meri lainetab, sirge seljaga käima, slaidima, tantsima, tuul puhub, ujuma.
9 TERVITUS, HÜVASTIJÄTT
tšau tervitusena väga levinud, mõnikord ka kui hüvastijätt. Sellest on kasutusel palju erinevaid kombinatsioone, variante. Väga rahvusvaheline sõna, üks mõeldav päritolu on itaalia ciao.
pakaa hüvastijätt, laen vene keelest.
hei tervitus ja hüvastijätt. Laen rootsi keelest.
moi nagu hei. Laen soome keelest.
okei hüvastijätt, milleski on kokku lepitud. < ingl OK.
enam TERVITUS:
hai laen inglise keelest.
hellõu laen inglise keelest hello.
tšao nagu tšau.
tšauki ka tšauks, tšaukkis, tsau, tsauka. Need esinevad rohkem tütarlaste tervitustes.
terve laen soome keelest.
servus laen ungari keelest. rohkem HÜVASTIJÄTT:
adjöö laen prantsuse keelest adieu.
aidaa juba vana mugandus adjööst.
bai-bai kirjutatakse ka bye-bye. Laen inglise keelest.
bye laen inglise keelest.
chicago mehine tervitus.
daega lühenenud head aega.
heia-heia ka hei-hei. Nagu hei.
heippa-hei ka heippa. Laen soome keelest.
homme Pariisis eestlaslik iroonia, aga võib-olla ka Lauri Leesi viljaka töö mõju.
hüva vana mehine ja rahulik kõnekeelne hüvastijätt.
jepp hüvastijätt, nõusolek. Laen inglise keelest.
moens ebamoodne, ilmselt laenuline, morgen-tüvest.
nägeš taotluslikult võõrapärane lühend hüvastijätusõnast nägemist.
nägudeni jällegi üks nägemist-variante. Samal ajal parafraas viisakast väljendist kohtumiseni.
näkemiin laen soome keelest.
OK laen inglise keelest, vt okei.
okas OK töötlus.
paksii tütarlaste poolt armastatud variant pakaa'st.
paks lühend paksii'st.
rohkem HÜVASTIJÄTT, kuid ka tervitus: adaa, adios (hispaania), fuck off < ingl, heija < sm, heippas < sm, heippas-hei < sm, heippä-hei < sm, hokei < ingl ja vn, hula-hula hei < sm ja rootsi, hõissa, kella, kirjutage ja joonistage, kuidas kunagi, lest, OK ma lendan < ingl, oki < ingl, pimbeli-pombeli, pimbeli-pomm, pinki-vinki, pullerits, päädu-väädu, saluut (hispaania), salüü (?prantsuse), situ lakke, tee nägusid, und, uute kohtumisteni, vinni-vinni, võta hais kaasa, õuka. enam TERVITUS: ciao (itaalia), mooning < ingl, morjens (?rootsi), moro (?rootsi), prinks (vene mõju), privet < vn, salem (?), sau, saukas, sauki (eelmised kolm itaaliapärased), terekest, terekešt, tervit, tsaaka, tsao, tsao mees, tsoukis, tšau mis teed, tšau pläu, tšau-bljau, tšauki-mauki, tšauki-plauki, tšau-plau, tšau-pljau (eelmised üksteist itaalia ciao modifikatsioonid), tšoba (?).
| Kes me oleme : Missioon : Mida pakume : Koostööpartnerid : Hinnakiri : Kontakt |  |
 |
|
| Aeg: 0.0921s | ©2004 - Keelevara OÜ | ||