Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat Uus Keelevara portaal asub aadressil: portaal.keelevara.ee
Eesti   ÕS 2006 : Poeetilised sünonüümid : Väike murdesõnastik : Slängisõnaraamat    
Eesti-muu   Asjaõigussõnastik : Eesti-norra            
Norra-eesti   Norra-eesti                
Muud   Maailma kohanimed : Arvud eesti keeles : Testiterminid        
 Otsisõna: 
+/-
Palun sisenege oma tunnusega (registreerumine).

<<< : << 28 >> : << 28-37 >>


27 KOER


peni kõnekeelne.
krants karjakoer, segavereline. Ka lihtsalt halvustavalt võõra koera kohta. Hääldatakse pehme n.
pontu sõbralik krants. Palataliseeritud, pehme n.
kutsu armas koerake. Hääldatakse pehme t.
kutsa eriti armas koerake. Sõna keskel hääldatakse pehme t.

animals ka animal, änimals. Poisid üleolevalt. < ingl animal 'loom'.
aua lastekeelest laenatud.
elukas neutraalne, ükskõikne. Noormeeste sõnavaras.
kuts väike kutsa. t hääldatakse muidugi pehmelt.
lojus poistele võõras suur koer.
loom ükskõikne üldistus, noormeeste sõnavaras.
muri vana kõnekeelne üldistus krantsi nimest, nostalgiline iroonia.
nuustik väike ja karvane, päris naljakas.
näss võõras, väike ja karvane.
nässakas vastik näss.
pauka nagu muri.
pennu poiste sõna, ilmselt soome mõju, vrd sm pentu 'kutsikas'.
pitsu võõra vanamuti muri.
roju haukuv loom.
šaarik rõhutatud laen, vene muri.

benny hill (allusioon: Soome TV-st tuntud koomik, kelle eesnimi kõlab nagu peni), elajas, elusloodus, hundu, jänes, kelm, kis-kis, klõhvits, klähvits, koeraraibe, koir (soome mõju), koor, kutre, lebra, lehm, lontrus, lontu, lurjus, lõks, lõvi, niise, nähvits, närakas, näru, nässu, pentu < sm, pitsu, pluta, pluuto, pudelihari, raibe, raisk, saapahari, sell, sõber, šaakal, undu, vunts.
©2004 - Keelevara OÜ