Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat Uus Keelevara portaal asub aadressil: portaal.keelevara.ee
Eesti   ÕS 2006 : Poeetilised sünonüümid : Väike murdesõnastik : Slängisõnaraamat    
Eesti-muu   Asjaõigussõnastik : Eesti-norra            
Norra-eesti   Norra-eesti                
Muud   Maailma kohanimed : Arvud eesti keeles : Testiterminid        
 Otsisõna: 
+/-
Palun sisenege oma tunnusega (registreerumine).

<<< : << 10 >> : << 10-19 >>


9 TERVITUS, HÜVASTIJÄTT


tšau tervitusena väga levinud, mõnikord ka kui hüvastijätt. Sellest on kasutusel palju erinevaid kombinatsioone, variante. Väga rahvusvaheline sõna, üks mõeldav päritolu on itaalia ciao.
pakaa hüvastijätt, laen vene keelest.
hei tervitus ja hüvastijätt. Laen rootsi keelest.
moi nagu hei. Laen soome keelest.
okei hüvastijätt, milleski on kokku lepitud. < ingl OK.
enam TERVITUS:
hai laen inglise keelest.
hellõu laen inglise keelest hello.
tšao nagu tšau.
tšauki ka tšauks, tšaukkis, tsau, tsauka. Need esinevad rohkem tütarlaste tervitustes.
terve laen soome keelest.
servus laen ungari keelest. rohkem HÜVASTIJÄTT:
adjöö laen prantsuse keelest adieu.
aidaa juba vana mugandus adjööst.
bai-bai kirjutatakse ka bye-bye. Laen inglise keelest.
bye laen inglise keelest.
chicago mehine tervitus.
daega lühenenud head aega.
heia-heia ka hei-hei. Nagu hei.
heippa-hei ka heippa. Laen soome keelest.
homme Pariisis eestlaslik iroonia, aga võib-olla ka Lauri Leesi viljaka töö mõju.
hüva vana mehine ja rahulik kõnekeelne hüvastijätt.
jepp hüvastijätt, nõusolek. Laen inglise keelest.
moens ebamoodne, ilmselt laenuline, morgen-tüvest.
nägeš taotluslikult võõrapärane lühend hüvastijätusõnast nägemist.
nägudeni jällegi üks nägemist-variante. Samal ajal parafraas viisakast väljendist kohtumiseni.
näkemiin laen soome keelest.
OK laen inglise keelest, vt okei.
okas OK töötlus.
paksii tütarlaste poolt armastatud variant pakaa'st.
paks lühend paksii'st.

rohkem HÜVASTIJÄTT, kuid ka tervitus: adaa, adios (hispaania), fuck off < ingl, heija < sm, heippas < sm, heippas-hei < sm, heippä-hei < sm, hokei < ingl ja vn, hula-hula hei < sm ja rootsi, hõissa, kella, kirjutage ja joonistage, kuidas kunagi, lest, OK ma lendan < ingl, oki < ingl, pimbeli-pombeli, pimbeli-pomm, pinki-vinki, pullerits, päädu-väädu, saluut (hispaania), salüü (?prantsuse), situ lakke, tee nägusid, und, uute kohtumisteni, vinni-vinni, võta hais kaasa, õuka. enam TERVITUS: ciao (itaalia), mooning < ingl, morjens (?rootsi), moro (?rootsi), prinks (vene mõju), privet < vn, salem (?), sau, saukas, sauki (eelmised kolm itaaliapärased), terekest, terekešt, tervit, tsaaka, tsao, tsao mees, tsoukis, tšau mis teed, tšau pläu, tšau-bljau, tšauki-mauki, tšauki-plauki, tšau-plau, tšau-pljau (eelmised üksteist itaalia ciao modifikatsioonid), tšoba (?).
©2004 - Keelevara OÜ