Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat Uus Keelevara portaal asub aadressil: portaal.keelevara.ee
Eesti   ÕS 2006 : Poeetilised sünonüümid : Väike murdesõnastik : Slängisõnaraamat    
Eesti-muu   Asjaõigussõnastik : Eesti-norra            
Norra-eesti   Norra-eesti                
Muud   Maailma kohanimed : Arvud eesti keeles : Testiterminid        
 Otsisõna: 
+/-
Palun sisenege oma tunnusega (registreerumine).

<<< : << 2 >> : << 2-11 >>


1 TÜDRUK


eit on võõras, vanem ja võib-olla liialt värvitud tüdruk.
plika on noorem kui eit. Sõna ise on vana laen rootsi keelest. Nüüd on see sõna uuesti laenatud eesti keelde läbi soome keele: < sm flikka < rootsi flicka.
näkk erootilise varjundiga. Ilus tüdruk.
tots labane, lahke ja lõbus.
kõõm võõras, tüütu ja kole. Tavaliselt liiga kõhn neiu.
mann lahe ja lõbus, totsi sarnane.

baby tunnustav, ütlejaks mees < ingl baby 'väike laps', aga slängis 'tüdruk'.
emane räigelt maskuliinne noormeeste sõna. Düsfemism.
girl ka görl. Ilus tüdruk. Laen inglise keelest, < ingl girl.
hiir ka hiireke. Noor ja rumal, vist päris nägus.
hobune suurekasvuline, pikk tüdruk. Samalaadsed metafoorid on veel lehm, mära, loom. Mõnikord öeldakse ka hevone, see on otselaen soome keelest, < sm hevonen.
kits räägib palju.
krõhva nii ütleb tüdruk võõra kohta halvustavalt.
krõõt üldiselt kole.
kõbla kole tüdruk. Poiste sõna. Vt veel luud, vibu, ämber.
kärss poiste arvates eriti kole.
külliki meeldivalt naiivse tüdruku üldnimetus. Soome laen?
lehm suur ja vormikas, mitte eriti sarmikas. Düsfemism, kasutatav ka sõimusõnana. Vt hobune, mära, loom.
liba ebausaldatav ja litsipoolne, düsfemism poiste sõnavaras.
liha poisid võõraste tüdrukute kohta üleolevalt. Vihje tüdrukule kui seksuaalobjektile. Ka tükk ja sink. Lahe liha on neutraalsem iseloomustus.
lind nii ütleb tüdruk halvustavalt võõra tüdruku kohta. Tuttava kohta aga siis, kui peab teda litsiks.
lits ka libu, lirva, lita, linnuke, litakas. Solvav düsfemism, hinnanguline nimetus. Kasutavad peamiselt vanemad naised ja ka tüdrukud ise, et rõhutada selle tüdruku arvatavat kergemeelsust. Tähelepanuväärne on see, et sõnaalguline li- viitab igal juhul kergemeelsusele.
loom tüdrukute arvates suur ja rumal.
luud kõhn ja kole, sassis peaga tüdruk. Düsfemism, kasutusel ka kui solvang. Vt kõbla, vibu, ämber.
mammi poiss emaliku tüdruku kohta.
mutt neutraalne, tunnustav.
mõrd sama, mis eit, aga kogenum ja peaaegu et libu. Düsfemism, solvang, sõimusõna.
mära emane hobune, teadagi. Suur ja silmatorkavalt rõõmsalt kepslev neiu. Düsfemism, mis väljaöelduna on labane ja isegi jõhker. Vt veel lehm, kits, hobune.
naine poiste sõnavaras kui OMA tüdruk. Tüdrukutel tunnustav nimetus oma kamba, seltskonna liikme kohta.
neid vt piiga.
nõid nagu krõõt.
paat tüdrukute arvates joodik tüdruk.
pepu noormeeste hellitav düsfemism, pepu on see, kellega tahaks olla vahekorras. Samasugune objektikäsitlus ilmneb sõnades emane, tupp.
piiga tagasihoidlik, viisakas, kombekas, veidi ebamoodne, seetõttu naljakas.
pliks hellitav, tunnustav.
preili irooniline.
pruut neutraalne, peamiselt poiste sõna.
tibu hellitav: väikseke ja rumalake.
tirts tüdrukud hellitavalt.
tupp puht noormeeste sõna, vihjab üleolevalt ja otseselt tüdrukule kui seksuaalobjektile. "Mehed omavahel" seltskonnas. Samas tähenduses pepu, emane.
tükk liha. Kobe tükk on vormikas, suurte rindadega tüdruk.
tüts poiss heatahtlikult, hellitavalt oma tüdruku kohta.
tüttö lahe tüdruk. Levinuim laen soome keelest. < sm tyttö 'tüdruk'.
vibu kole, kõhn ja ebahuvitav tüdruk. Vt kõbla, luud, ämber.
ämber kole ja silmatorkavalt loll tüdruk. Düsfemism.

baah, bats, elukas, emake, emis, emme, fifi, flikka (rootsi), heia < sm heia 'tervitussõna, kannustushüüe suusaspordis', hevone < sm hevonen, jurakas, juula, jämmer, jänku, kaigas, kana, kaup, keksutaja, kessu, kobe tükk, krõhvits, kummut, kõbi, kõbla eit, kühvel, laud, leedi, lipakas, lõvi, malle, memm, mimse, minni, moor, mulks, mullikas, musi, nageikina, naiska, name, neidi < sm neiti, niuks, nägens, näitsik, näps, närb, näuks, obba, orgasm, paks, pipar, pipi, pipra-vitt, plikatirts, plikuška, pätsike, sirts, suslik, tald, tibi, tibuke, tippi, tipsi, tuttloom, tuvike, törölön, töts, töö, urood (laen vene keelest, 'värdjas'), vanaeit, vanamoor, vitt, vobla, õhvake.
©2004 - Keelevara OÜ