Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat Uus Keelevara portaal asub aadressil: portaal.keelevara.ee
Eesti   ÕS 2006 : Poeetilised sünonüümid : Väike murdesõnastik : Slängisõnaraamat    
Eesti-muu   Asjaõigussõnastik : Eesti-norra            
Norra-eesti   Norra-eesti                
Muud   Maailma kohanimed : Arvud eesti keeles : Testiterminid        
 Otsisõna: 
+/-
Palun sisenege oma tunnusega (registreerumine).

<<< : << 11 >> : << 11-20 >>


10 RAHA, RAHATÄHT


mani ka money, mants. Levinuim ja kõlab hästi, austavalt või ka täitsa neutraalselt. Laen inglise keelest money 'raha'.
plekk üleolev suhtumine rahasse.
papp samuti üleolev suhtumine paberraha suurtesse summadesse, papp öeldakse ka nn puurubla ehk ülekanderubla kohta.
ruts ka rutsa. Rubla. Kasutatakse konkreetse summa väljendamisel: 5 rutsi, 87 rutsi, 250 rutsi. Sõna lõpus hääldatakse pehme ts.
paber paberraha.
puru vähene raha.
nodi madalstiilne, halvustav.
tonn tuhat rubla. Vrd sama sõna soome slängis — tonni, ainult, et eesti keeles on siin pehme, palataliseeritud n.
seib üleolevalt, rohkem poiste sõna.
kümpa ka kümp, kümppi, kümps. 10-rublane rahatäht. Vrd soome slängis kymppi.
vido 5-rublane rahatäht. < sm sl vitonen.
kops mitte ainult kopikad, ka väikesed paberrahad. Vähese raha üldnimetus. Võib öelda, et kops, ruts ja kümps on veidi rohkem tüdrukute sõnavaras. Need -s lõpulised lühendid on oma olemuselt deminutiivsed ehk "nunnutavad" ja seetõttu neidudele enam meelepärased.

dengi ka tengi, tenks. Laen vene keelest, tarvitusel siis, kui on vaja rahadel vahet teha: dengi on nõukogude raha.
dollar ameerika raha, valuuta. Kasutusel ka üldnimena raha kohta, nagu siis, kui öeldakse mani.
kama vana äritermin. Laen soome slängist kama 'raha'.
kapsas paberrublad.
kolmekas 3-rublane rahatäht.
krabisev paberraha.
krõbisev paberraha.
kull rahatäht. Kulliks nimetati vappi, vapipilti rahal. Vanamoodne, vanemate inimeste kõnekeele järgiahvimisel öeldakse: kolm kulli, kümme kulli. l hääldatakse loomulikult pehmelt.
kõlisev ka kõlin. Kopikad, aga ka väikesed rahatähed. Üleolev.
kümnekas 10-rublane.
luts ruts, rahatäht.
nuts palju paberraha.
penn kopikas.
pess kopikas.
praht vähene raha.
prügi kopikad, väikesed rahad.
pudi kopikad, väikesed rahad.
punane 10-rublane rahatäht. Nii nimetatakse ka teisi rahatähti nende värvi järgi.
roheline 3-rublane rahatäht.
rull palju paberraha.
sinine 5-rublane rahatäht.
sota ka sott. 100 rubla, ka 100-rublane täht. Tütarlaste sõnavaras. Ilmselt laen vene keelest, sõna hääldatakse pehmelt.
tabunn noormeeste sõna.
viiekas 5-rublane rahatäht.
võim üldse raha, suur raha, valuuta.

bens, bukazoidid (?), füür (rootsi), gobigad, kahisev, kopikas, kopkas, kopsikad, krossid, krõbin, kuul, leheke, libe, lilla, metal, metallikas, münt, pahn, papirull, peenike, rubla, rups, rutsu, rämps, räps, sahin, seemees, seibid, suul, tainas, teenuški < vn, valuuta, vask, vasksed, vägi, värvilised paberid, üks raha.
©2004 - Keelevara OÜ