Kas korstent või korstnat? Keelevara
Avalehekülg > Uudised > 2005 arhiiv
Keelevarast Mida pakume? Hinnakiri Registreeri Telli Uudised Ettepanekud
Muudatuste ajalugu : Meediakajastused : 2004 : 2005 : 2006

Uudiste ja pressiteadete arhiiv aastal 2005

PRESSITEADE

21. detsember 2005

Sõnastikeportaali Keelevara lisandus Soome-eesti suursõnaraamat

Täna lisandub internetipõhisesse sõnastike ja käsiraamatute keskkonda Keelevara (www.keelevara.ee) kauaoodatud Soome-eesti suursõnaraamat, mis sisaldab rohkem kui 90 000 märksõna ja väljendit. Järgmise aasta veebruarini on kõikidele Keelevara registreeritud klientidele Soome-eesti suursõnaraamatu kasutamine tasuta.

Keelevara juhataja Kai Vahe sõnul on Soome-eesti suursõnaraamat mahukas ning põhjalik sõnastik, mis vastab nii tavakasutaja nõudmistele kui spetsiifilisemate sõnade otsijaile. ?Soome keele sõnastike vastu on klientide huvi olnud suur ning pärast aasta kestnud läbirääkimisi saame seda lõpuks oma kasutajatele pakkuda,? sõnas Vahe.

Eesti Keele Instituudi ning Soome Kotimaisten Kielten Tutkimukeskuse ühistööna valminud ning Eesti Keele Sihtasutuse poolt 2003. aastal väljaantud sõnaraamat sisaldab üle 90 000 tänapäevase märksõna ja väljendi ning rohkelt näiteid koos tõlgetega. Paberversioonis on Anu Haaki, Paul Kokla, Külli Kuuski ja Helga Laanpere koostatud kaheköiteline leksikon üle 2600-lehekülje paksune suurteos. Keelevara valmistas Soome-eesti suursõnaraamatust pöördpäringu, mis võimaldab andmebaasi kasutada ka eesti-soome sõnaraamatuna. Lähiajal lisanduvad Keelevarasse ka sõnaraamatu lisad, mis annavad ülevaate soome ja eesti morfoloogiast, asesõnade muutmise reeglitest, eesti morfoloogiasõnastiku ja valiku kohanimesid.

2006. aasta jaanuari lõpuni saavad kõik Keelevarasse registreerunud inimesed Soome-eesti suursõnaraamatut kasutada tasuta. Alates veebruarist lisandub uus sõnaraamat Keelevara Profipaketi tellijaile automaatselt pakutavate teoste nimekirja.

Kai Vahe sõnul on Keelevara esimese tegevusaasta jooksul tõestanud end töökindla keskkonnana. ?Tagaside senistelt klientidelt on olnud väga positiivne ning enamik neist soovib Keelevara kasutuslitsentsi pikendada ka järgmiseks aastaks,? ütles Vahe. Esimese aastaga registreeris end Keelevara kasutajaks 13000 inimest. Päevas teevad Keelevara kliendid kokku üle 1000 päringu.

Hetkel on Keelevaras 42 erinevat tõlke- ja erialasõnastikku ning muid keele abivahendeid, millest neljandik on klientidele tasuta. Esindatud on eesti, vene, soome, inglise, saksa, ladina ning norra keele sõnastikud ja käsiraamatud. Senini on olnud enimkasutatavad J. Silveti Inglise-eesti sõnaraamat, Võõrsõnastik ning Eesti keele sõnaraamat. Lisaks soome keelele ja suurtele maailmakeeltele loodab Keelevara edaspidi eestlastele internetikeskkonnas kättesaadavaks teha ka teised naaberrahvaste keelte leksikonid.

Keelevara keskkonna tuumaks on läbiv otsingumootor, mis võimaldab kasutajal saada soovi korral otsitud sõnale vasteid mitmest allikast korraga. Igas päringus kasutatud teose juures on ära toodud allikas ja lühike teose tutvustus, mis annab kasutajale kindluse päringu kvaliteedi suhtes.

Keelevara asutati keelespetsialistide ja infotehnoloogide koostöös 2004. aasta aprillis eesmärgiga luua tänapäevane ja mitmekülgsete võimalustega keelekeskkond, mis abistab erinevate elualade inimesi nende töös ja keeleõppes. Keelevara portaal avati klientidele 2004. aasta novembris.

Lisainformatsioon

Kai Vahe
Keelevara juhataja
tel 644 2044, 502 9035
e-post kai.vahe (at) keelevara.ee

PRESSITEADE

14. märts

Keelevara on emakeele nädalal kõigile tasuta

Täna tähistatava emakeele päeva puhul on sel nädalal Internetipõhine sõnastike ja teatmeteoste keskkond Keelevara kõikidele huvilistele tasuta. Keelevara keskkonna leiab veebiaadressil www.keelevara.ee.

Keelevara tegevjuhi Kai Vahe sõnul on Keelevara eesmärgiks keeleoskuse parandamine ja korrektse keelekasutuse edendamine Eestis. Keelevaral on tänaseks juba üle 6000 registreerunud kasutaja, mis näitab, et inimestel on pidev vajadus keelealase nõu järele. Keelevara abil saame usaldusväärsete leksikonide ja sõnaraamatute kasutamist mugavamaks ja kättesaadavamaks muuta, ütles Vahe.

Keelevara koondab nii eesti- kui ka mitmekeelseid sõnastikke, teatmeteoseid ja muid korrektse keele tarvitamist toetavaid materjale. Hetkel on Keelevaras üleval 31 teost. Lisaks eesti keele sõnastikele pakub Keelevara ka vene, inglise, saksa, norra ja ladina keele sõnastikke. Hiljuti lisandusid mitmed oskussõnastikud nagu Andres Aule Eesti-inglise asjaõigussõnastik, koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga Testiterminite seletussõnaraamat, samuti Numbrite sõnadeks teisendaja. Peatselt hakkab Keelevara pakkuma ka Eesti isikunimede statistikat, mis annab ülevaate Eesti ees- ja perekonnanimedest alates 20. sajandi algusest.

Mul on väga hea meel, et oleme leidnud endale uusi häid koostööpartnereid, kes usaldavad oma teoseid meie keskkonda. Seeläbi muutub Keelevara mitmekülgsemaks ja pakub järjest laiemaid võimalusi. Rõõmu teeb see, et kolmandik kogu Keelevaras olevatest teostest on kasutajale tasuta, sõnas Vahe.

Keelevara keskkonna tuumaks on läbiv otsingumootor, mis võimaldab kasutajal saada soovi korral otsitud sõnale vasteid mitmest allikast korraga. Igas päringus kasutatud teose juures on ära toodud allikas ja lühike teose tutvustus, mis annab kasutajale kindluse päringu kvaliteedi suhtes.

Keelevara loodi 2004. aasta aprillis eesmärgiga luua tänapäevane, mugavaid keelekasutuse võimalusi pakkuv keskkond, et abistada erinevate elualade inimesi nende töös ja keeleõppes.

Lisainformatsioon

Linnar Viik
Keelevara nõukogu esimees
Tel 513 5555
e-post: linnar@viik.ee

Kai Vahe
Keelevara juhataja
tel 644 2044, 502 9035
e-post kai.vahe@keelevara.ee

©2004 - 2009 Keelevara OÜ